platsenta
Platsenta ehk istik on imetajatel raseduse ajal emaka seinas arenev elund, mis ühendab loote emaga ning tagab toitainete ja hapniku liikumise emalt lootele ning jäätmete eemaldamise lootelt.
Platsenta ehk istik on ajutine elund, mis areneb raseduse ajal emaka seinas ja ühendab loote emakehaga. Platsenta koosneb nii ema kui ka loote kudedest ning täidab mitut elutähtsat funktsiooni: tagab hapniku ja toitainete ülekande emalt lootele, eemaldab lapse ainevahetuse jäätmed, toodab rasedushormoone ning toimib kaitsva barjäärina paljude kahjulike ainete vastu. Platsenta on ühendatud lootega nabaväädi kaudu, mis kannab verd platsenta ja loote vahel. Inimesel on platsenta täielikult välja arenenud umbes 12. rasedusnädalaks ja kasvab koos lootega kuni sünnituseni. Normaalselt kaalub täiskasvanud platsenta umbes 500-600 grammi ja on läbimõõduga 15-20 sentimeetrit. Platsenta eritub tavaliselt sünnituse kolmandas staadiumis, 5-30 minutit pärast lapse sündimist. Mõnes kultuuris omistatakse platsentale sümboolset tähendust ning praktiseeritakse platsentofaagiat (platsenta söömist), kuigi sellel ei ole teaduslikult tõestatud tervislikku kasu. Meditsiinis uuritakse platsenta seisundit ja asukohta raseduse jooksul ultraheli abil, kuna platsenta patoloogiad (nt eesplatsenta, platsenta enneaegne eraldumine) võivad ohustada nii ema kui ka lapse tervist.
Etümoloogia
Ladina keelest placenta, mis tähendab 'lamekook', viidates elundi lameda ümmarguse kuju sarnasusele koogiga
Kasutusnäited
Ultraheli näitas, et platsenta asub emaka tagaseinas normaalselt.
Raseduse ajal varustab platsenta loodet hapniku ja toitainetega.
Pärast lapse sündimist peab ka platsenta emakast välja tulema.