põlv
Põlv on kehaosa, mis ühendab reie- ja sääreluu ning võimaldab jala painutamist ja sirutamist. Põlv tähistab ka inimeste või nähtuste põlvkonda ning vanemas keelepruugis ajaperioodi.
1. Põlv on kehaosa, liiges jala keskel, mis ühendab reielihase ja säärelihase ning võimaldab jala painutamist ja sirutamist. Põlveliiges koosneb põlvekaausist, liigesekõhrest, kõõlustest ja sidemetest. Põlv on üks koormatud liigeseid inimkehas ja seetõttu tihti vigastuste ning kulumise sihtmärk. Argikeeles kasutatakse sageli väljendeid nagu «põlv valutab», «põlved laksu lõid» või «põlvili kukkuma». 2. Põlv tähistab ka põlvkonda ehk inimeste rühma, kes on sündinud ja elanud ligikaudu samal ajal. Näiteks räägitakse sõjajärgsest põlvest, nõukogude põlvest või Z-põlvest. Põlvkondlikud erisused väljenduvad väärtushinnangutes, elustiilis ja maailmavaates. Samuti kasutatakse mõistet sugupuus: vanaema on vanem põlv, lapselapsed noorem põlv. 3. Vanemas keelepruugis ja rahvalauludes tähistab põlv aega, ajastut või eluiga. Näiteks «põlve lõpuni» tähendab kogu elu või põlvkonna vältel. Samuti võib põlv tähistada suguvõsa või perekonna harusid: «kolmas põlv meie perekonnas».
Etümoloogia
Ürgne soome-ugri päritolu sõna, sugulasi leidub soome keeles (polvi), ungari keeles (térd) ja teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Kukkusin ja lõin põlve veriseks.
Vanaema ja lapselaps esindavad eri põlvi.
Meie põlv kasvas üles ilma nutitelefonideta.
Jalgpalluril tekkis põlve vigastus ja ta pidi väljakult lahkuma.
Nooremad põlved suhtuvad keskkonnateemadesse tundlikumalt.