pomisema
Pomisema tähendab vaikset, ebaselget või nurisevat rääkimist, mida on raske kuulda või aru saada. Sageli väljendab see rahulolematust või on lihtsalt vaikne enesega rääkimine.
Pomisema on tegusõna, mis kirjeldab vaikset, ebaselget kõnelemist, mida on kõrvalseisja jaoks raske kuulda või mõista. Hääl on madal ja sõnad jäävad sageli segusse. Pomisemine võib väljendada rahulolematust, nurinat või virisemist, kuid samuti võib inimene lihtsalt rääkida endamisi või poolhääli. Pomisemist ei ole mõeldud selgeks suhtluseks teistega, see on kas tahtmatu või sihilikult vaikne kõnelemine. Näiteks võib inimene pomiseda kui vastuseks umbusaldavale küsimusele, rääkida iseendaga midagi läbi mõeldes või väljendada rahulolemust sellega, et kedagi otse ei konfronteeri. Pomisemist kasutatakse ka kirjeldamaks olukorda, kus keegi pole selgelt kuuldav – näiteks telefonist kostab vaid pomisemine. Sõna on neutraalse või kergelt negatiivse varjundiga, kuna see viitab ebaselgele või puudulikule suhtlusele.
Etümoloogia
Onomatopoeetiline sõna, mis jäljendab madalat, ebaselget kõneheli. Liitsufiks -sema moodustab tegusõna.
Kasutusnäited
Ta pomises midagi endale nina all, aga ma ei saanud aru, mida ta ütles.
Ära pomise, vaid räägi selgelt, kui sul midagi öelda on!
Vanaisa pomises tooli peal ajalehte lugedes ja pani naine naerma.