põud
Põud on pikaajaline sademete puudus, mille tõttu muld kuivab, veetase alaneb ja taimede kasv häirub. Põua ajal ei saja piisavalt vihma ega lund, et rahuldada looduse ja inimeste veevajadust.
Põud on ilmastikunähtus, mida iseloomustab tavapärasest oluliselt väiksem sademete hulk pikema aja jooksul. Põua tagajärjel alaneb veetase järvedes ja jõgedes, muld kuivab, põhjaveetase langeb ning taimed ei saa piisavalt niiskust. Eestis võib põud kahjustada põllukultuuride saaki, põhjustada metsa- ja raba tuleohtu ning häirida loodusliku veeringe. Põud jaguneb meteoroloogiliseks (sademete puudus), hüdroloogiliseks (veetaseme langus) ja põllumajanduslikuks (mullaaniiskuse vähesus) põuaks. Kliimamuutuste tõttu on põuaperioodid muutunud sagedasemaks ja intensiivsemaks ka põhjamaades. Põua leevendamiseks rakendatakse kastmispiiranguid, vee säästlikku kasutust ja põuakindlamate taimesortide kasvatamist. Eestis on märkimisväärseid põuasuvesid esinenud näiteks 2002., 2006. ja 2018. aastal, mil kuumalaine ja vähesed sademetelangesid põhjustasid olulist kahju põllumajandusele.
Etümoloogia
Eesti algupärane sõna, suguluses soome «poutasää» (pilvitu, kuiv ilm). Seotud tüvega, mis osutab kuivale, sademetevaesele ilmale.
Kasutusnäited
Suve põud vähendas teraviljasaaki peaaegu kolmandiku võrra.
Pikaajaline põud põhjustas metsatuleohtu suurenemise ja kastmiskeelu kehtestamise.
Kliimamuutuste tõttu muutuvad põuad üha sagedasemaks ka Põhja-Euroopas.