protestija
Protestija on inimene, kes väljendab avalikult oma vastuseisu või pahameelt mingile otsusele, poliitikale või olukorrale, osaleb meeleavaldusel või protestiaktsioonil.
Protestija on isik, kes osaleb protestis ehk avalikus vastuseisus, et väljendada oma rahulolematust valitsuse otsuste, seaduste, sotsiaalsete probleemide või muu suhtes. Protestijad võivad osaleda meeleavaldustel, piketeerida, korraldada streike või kasutada muid rahumeelseid või mõnikord ka vägivaldse iseloomuga protestivorme. Protestiõigus on demokraatlikes ühiskondades põhiõigus, mis on tagatud põhiseadusega. Eestis annab põhiseadus igaühele õiguse koosolekute ja ühingute vabadusele, sealhulgas õiguse osaleda rahumeelsetel koosolekutel ja meeleavaldustel. Protestijad võivad tegutseda üksikisikutena või olla osa suuremast liikumisest või organisatsioonist. Motiivid varieeruvad laialt: keskkonnakaitse, inimõigused, majandusliku ebavõrdsuse vastuseis, poliitiliste reformide nõudmine jms. Ajaloos on protestijatel olnud oluline roll ühiskondlike muutuste käivitamisel ja ebaõigluse vastu võitlemisel.
Etümoloogia
Tuletatud sõnast «protest» (ladina keelest protestari 'avalikult tunnistama, vastu väitma') liitega -ja, mis tähistab tegijat.
Kasutusnäited
Kliimastreigil osales sadu protestijaid, kes nõudsid valitsuselt kiiremaid samme kliimakriisi vastu võitlemisel.
Politsei pidas protestija kinni, kuna ta keeldus avalikku korda rikkumise lõpetamisest.
Protestijad kogunesid Toompea lossi ette, et avaldada pahameelt haridusreformide üle.