rabe
Rabe on soostunud looduslik ala, kus turvas kogunes veevaeses, happelises keskkonnas ning mida iseloomustab vähene taimestik nagu rabakased, turbasamblad ja kanarbik.
Rabe on sooliik, mis kujuneb välja sademete arvel toituva, toitainetevese looduskeskkonnana. Erinevalt madalsoost, mis saab toitaineid nii sademete kui ka pinnase- ja põhjavee kaudu, toitub rabe peamiselt ainult vihmaveest. Seetõttu on rabavesi happeline, toitainevaene ja huumusrikas, mis omakorda määrab rabale iseloomuliku taimestiku. Rabades kasvavad eelkõige turbasamblad, rabakased (must- ja pohl-kask), kanarbik, sookail, sinikas ja rabamurakas. Raba pinnas koosneb turbast, mis tekib taimejäänuste puuduliku lagunemise tõttu happelises ja hapnikuvaeses keskkonnas. Turvas võib rabades koguda kümnetesse meetritesse paksuseks. Eestis on rabad laialt levinud ja nad on oluliseks osaks meie loodusest ning kultuuripärandist. Tuntud rabad on näiteks Soomaa rabastik, Endla raba ja Võrtsjärve ümbruse rabad. Rabadel on oluline roll süsiniku sidumisel ja veerežiimi reguleerimisel. Kaitstavad rabaalad on sageli looduskaitsealade osad ja pakkuvad elupaika paljudele haruldastele taimede- ja loomaliikidele.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, eesti keeles kasutatud juba vanadest aegadest.
Kasutusnäited
Soomaa rabastik on üks Eesti suurimaid ja tuntumaid rabaalasid.
Rabas kasvavad peamiselt turbasamblad, kanarbik ja mädapuud.
Kevadeti võib rabas koguda jõhvikaid ja sügiseti pihlakamarjuja.