rahvaloendus
Rahvaloendus on riiklik statistiline uuring, mille käigus kogutakse andmeid kõigi riigis elavate inimeste kohta, et saada ülevaade elanike arvust, koosseisust, elutingimustest ja muudest olulistest näitajatest.
Rahvaloendus on riigi tasandil läbiviidav süstemaatiline statistiline uuring, mille eesmärk on koguda põhjalikud andmed kõigi riigis elavate inimeste kohta. Loenduse käigus registreeritakse elanike arv, vanus, sugu, rahvus, emakeel, haridus, perekonnaseis, elukutse, elukoht ja muud olulised demograafilised ning sotsiaalmajanduslikud andmed. Eestis viiakse rahvaloendust läbi iga kümne aasta tagant, nagu enamikus maailma riikides. Esimene rahvaloendus Eesti alal toimus 1881. aastal, kui see oli veel Vene impeeriumi koosseisus. Pärast taasiseseisvumist on toimunud loendused 2000., 2011. ja 2021. aastal, kusjuures viimased on põhinenud üha enam registriandmetel, mitte ainult otsestel küsitlustel. Rahvaloenduse tulemused on olulised riigi arengu kavandamiseks, ressursside jaotamiseks, valimisringkondade moodustamiseks ning ühiskonnaprotsesside mõistmiseks. Loenduse läbiviimine on paljudes riikides seadusega reguleeritud ja elanike osalemine kohustuslik.
Etümoloogia
Liitsõna eesti keeles: rahvas + loendus (loendamine)
Kasutusnäited
2021. aasta rahvaloendus toimus Eestis peamiselt elektroonselt ja registriandmetele tuginedes.
Rahvaloenduse tulemused näitasid, et Eesti rahvaarv on viimase kümnendi jooksul vähenenud.
Riiklik statistikaamet kutsus elanikke üles osalema rahvaloendusel ja täitma küsimustikku.