rannaküla
Rannaküla on küla, mis asub mere, järve või jõe ääres ning mille elu ja majandus on tihedalt seotud veekoguga.
Rannaküla on asula, mis paikneb veekogu (mere, järve või jõe) vahetusse lähedusse ja mille elukorraldus, majandus ning kultuur on ajalooliselt kujunenud seoses veekoguga. Rannakülade elanikud on tavaliselt tegelenud kalapüügi, meresõidu, laevaehituse või veekoguga seotud kaubandusega. Eestis on rannakülade näideteks paljud väiksemad asulad piki Läänemere rannikut, Peipsi järve kallast ja suuremaid jõgesid. Rannaküladele on iseloomulik tihe side veega – elukohad, teed ja hooned on rajatud rannajoone järgi, sadamad ja paadikuurid on olulised rajatised. Kaasajal on paljud rannakülade elanikud seotud ka turismiga, kuna rannaäärne asukoht meelitab ligi suvitajaid ja puhkajaid. Rannakülade kultuuripärand hõlmab sageli kalurite traditsioone, merega seotud kombeid ning omapärast arhitektuuri.
Etümoloogia
Liitsõna komponentidest «ranna» (veekogu kallas) ja «küla» (väike asula).
Kasutusnäited
Altja on tüüpiline Lahemaa rannaküla, kus on säilinud ajalooline kalurite miljöö.
Paljud rannakülade elanikud said ajalooliselt põhilise sissetuleku kalapüügist.
Suvel täituvad Läänemere rannakülade väikesed puhkemajad suvitajatega.