riigilipp

nimisõna neutraalne riik ja poliitika

Riigilipp on riigi ametlik lipp, mis sümboliseerib riigi suveräänsust, iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti. Eestis on riigilipp sinimustvalge lipp.

Riigilipp on riigi ametlik sümbol, mis kujutab endast kindlat värvi- ja kujundusega lippu ning väljendab riigi suveräänsust, iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti. Riigilipp on üks riigi põhisümboleid koos vapi ja hümniga. Eesti riigilipp on sinimustvalge kolmevärviline lipp, mille värvid on sinisest ülevalt järjestuses sinine, must ja valge. Eesti riigilipp võeti esmakordselt kasutusele 1918. aastal Eesti Vabariigi sünniga ning taaskehtestati 1990. aastal pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu. Riigilipul on tähtpäevad: 24. veebruaril (Eesti Vabariigi aastapäeval) ja muudel riiklikel pühadel heisatakse lipp koidust loojakuni. Riigivapiga riigilipp on Eesti ametlik riigilipp, mida kasutavad riigiasutused, saatkonnad ja diplomaatiline korpus. Riigilippu kasutamist ja heiskamist reguleerivad seadused, mis määravad, millal, kus ja kuidas lippu tohib või tuleb heisata. Riigilipule osutatud austamatus võib olla karistatav. Iga riigi riigilipp on unikaalne ja peegeldab selle riigi ajalugu, kultuuri ja väärtusi läbi värvide ja sümboolika.

Etümoloogia

Liitsõna: riik + lipp. Sõna «riik» on soome-ugri päritoluga, sõna «lipp» on laenatud alamsaksa keelest (lippe).

Kasutusnäited

Vabariigi aastapäeval heisatakse riigilipp kõigile riigiasutustele.
Eesti riigilipp koosneb sinisest, mustast ja valgest triibust.
Olümpiamängudel kannavad sportlased oma riigilipu värvides võistlusrõivaid.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt