rindejoon
Rindejoon on sõjaväeline piir, mis eraldab vaenulike poolte vägesid lahingupiirkonnas. Tänapäeval kasutatakse ka ülekandeliselt poliitilise või ideoloogilise eraldusjoone kohta.
Rindejoon on sõjaväeline mõiste, mis tähistab joont või tsooni, kus vaenulikud pooled otseselt kokkupuutuvad ning kus toimuvad lahingud või vastasseisud. Rindeliin kujuneb välja sõjalise konflikti käigus ja võib olla kindlustatud kaevikute, müüride ja muude kaitsehoonistega. Ajalooliselt on tuntuimad rindejooned olnud Esimese maailmasõja Läänerindel, kus rinne muutus staatiiliseks ja vältas aastaid samades positsioonides. Teise maailmasõja ajal kulges Eestist läbi mitu rindeliini, sealhulgas 1944. aasta Sinimägede lahingute rindejoon. Tänapäeval kasutatakse terminit ka kujundlikult poliitilistes ja ühiskondlikes kontekstides, tähistamaks selgelt eraldunud seisukohti või erinevaid leere. Näiteks võidakse rääkida kultuurilisest rindejoonest või poliitilisest rindejoonesr, kui ühiskonnas on teravad vastasseisud. Militaartaktika mõttes on rindejoon dünaamiline – see võib liikuda vastavalt sõjalisele edule või taganemisele.
Etümoloogia
Liitsõna: rinde (sõjaline rinne) + joon (joon, piir). Eesti sõjaväelises keelekasutuses juurdunud 20. sajandi alguses.
Kasutusnäited
1944. aasta suvel kulges rindejoon läbi Eesti, jõudes Narva jõe äärde.
Esimese maailmasõja rindejoon Prantsusmaal jäi aastateks liikumatuks.
Ühiskonnas on tekkinud selge rindejoon kliimateemade käsitlemisel.