ropendama
Ropendama tähendab roppude sõnade, vandeotsuste või solvavate väljenditega rääkimist. Tegemist on üldlevinud eesti keele tegusõnaga, mis kirjeldab keelekasutust, kus rikutakse viisakusnorme ja kasutatakse tabuteemalist, sageli seksuaalset või väljaheidet puudutavat sõnavara.
Ropendama on eesti keele tegusõna, mis tähistab roppude sõnade, vandeotsuste ja solvavate väljenditega rääkimist või kirjutamist. Ropendamine on keelekäitumine, kus rikutakse ühiskondlikke viisakusnorme ja kasutatakse tabuteemalist sõnavara, mis hõlmab sageli seksuaalset, väljaheidet või kehaosi puudutavat leksika. Sõna ropendama tuletusbaas on rop, mis tähendab sündsusetut, labast või vulgaarset. Ropendamine on kultuuriti erinev – see, mida ühes kultuuris peetakse ropuks, võib teises olla neutraalne. Eesti keeles on ropp kõnepruuk enamasti mitteametlikes olukordades, emotsionaalse rõhu andmiseks või sotsiaalsete sideme loomiseks teatud gruppides. Ropendamist võib käsitleda keelelise tabu rikkumisena, mis võib olla tahtlik (emotsioonide väljendamiseks, provokatsiooni eesmärgil) või tahtmatu (stressi või üllatuse tulemus). Avalikes kohtades ja ametlikes olukordades peetakse ropendamist ebasobivatuks ning see võib kaasa tuua sotsiaalseid tagajärgi. Keeleteaduses uuritakse ropendamist sociolingvistika ja pragmaatika raames, kuna see paljastab olulisi aspekte keele sotsiaalsetest funktsioonidest ja kultuurilistest normidest.
Etümoloogia
Tuletatud eesti keele sõnast «rop» (ropp, sündusetu, labase), millele on lisatud tegusõnaliide -nda-. Sõna «rop» päritolu pole täpselt teada, kuid see on iidne eesti keele sõna.
Kasutusnäited
Palun ära ropenda laste juuresolekul!
Ta ropendas vihaga, kui haamer sõrme peale sai.
Õpetaja manitses õpilasi, et nad klassis ei ropendaks.