saam
Saam on Põhja-Euroopa põlisrahvas, kes elab Lapimaal ehk Saamimaal Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa põhjaosades. Samuti nende soome-ugri keelerühma kuuluv keel.
Saamid on Põhja-Euroopa põlisrahvas, kelle traditsiooniline asuala Lapimaa (saami keeles Sápmi) ulatub üle Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa Koola poolsaare põhjaosade. Saamide rahvaarv on umbes 80 000–100 000 inimest. Saamid on ainus Euroopa Liidu territooriumil tunnustatud põlisrahvas. Traditsiooniliselt on saamid tegelenud põhjapõdrakarjatamise, jahipidamise ja kalapüügiga. Saami kultuuris on olulisel kohal jõik-laul, käsitöö (duodji) ning põhjapõdranahast ja -karvadest valmistatud traditsioonilised riided. Saamide rahvuspäev on 6. veebruar. Saami keel kuulub soome-ugri keelkonda. Tegelikult on eristatav mitu saami keelt (põhjasaami, lõunasaami, inarisaami jne), mis erinevad üksteisest märkimisväärselt. Põhjasaami keel on kõige levinum umbes 20 000 kõnelejaga. Norra, Rootsi ja Soome on astunud samme saami kultuuri ja keelte kaitsmiseks, sealhulgas on asutatud saami parlamendid (sametingid), mis esindavad saamide huve.
Etümoloogia
Sõna «saam» või «saami» on pärit põhjasaami keelest, kus «sápmi» tähistab nii saami maad kui ka rahvast. Varasem nimetus «laplane» (rootsi lapp) on aegunud ja võib olla solvav.
Kasutusnäited
Saamide traditsiooniliseks tegevusalaks on põhjapõdrakasvatus.
Norra põhjaosas Karasjokis asub saami parlamendi ehk sametingi hoone.
Saami rahvuslikku käsitööd nimetatakse duodjiks.