samblik
Samblik on seente ja vetikate kooselu (sümbioos) tulemusena tekkinud organism, mis kasvab kividel, puukoorel, maapinnal ja muudel alustel. Eestis on samblikke üle 1000 liigi.
Samblik on seente ja vetikate (vahel ka tsüanobakterite) vastastikku kasulikust kooselusuhtedest moodustunud organism. Selles sümbiootilises ühenduses annab vetikas fotosünteesi abil toitaineid ning seen tagab kaitse ja niiskuse säilimise. Sambliku keha ehk tallus võib olla väga erineva kuju ja värvi – lehtjas, põõsasjas või koorikuline. Samblikud kasvavad aeglaselt ja võivad elada sadu aastaid. Nad on väga tundlikud õhusaaste suhtes, mistõttu neid kasutatakse keskkonna puhtuse indikaatoritena. Eestis esineb üle 1000 samblikuliigi, mis kasvavad nii metsades, rannakividel, vanadel puukooredel kui ka kiviaedadel. Tuntumate seas on põdrasamblik, islandi samblik ja erinevad kivisamblikud. Mõningaid samblikke on ajalooliselt kasutatud ravimtaimede ja värvainete allikana. Ökoloogiliselt on samblikud olulised esmaasustajad kargedel aladel, kus muud taimed veel kasvada ei suuda.
Etümoloogia
Pärineb germaani keeltest, seotud vana-ülemsaksa sõnaga «sembilīn». Soome keeles «jäkälä».
Kasutusnäited
Vana männikoorel kasvas paksu vaibana hall-roheline samblik.
Puhta õhuga piirkondades võib näha rohkesti erinevaid samblikke.
Põdrad söövad talvel samblikku, mis ripub kuuskedel.