sarvik

Sarvik on loomade peal kasvav kõva, sageli teravaks kujunev moodustis, mis koosneb sarvainesest. Sarved on iseloomulikud paljudele imetajatele, sealhulgas veistel, kitsedel, lammastel, antiloopidel ja ninasarvikutel. Loomad kasutavad sarvi kaitseks, võitlemiseks, territooriumi märgistamiseks ja paarilistega suhtlemiseks.

Sarviku ehitus ja materjal erinevad liigiti. Veislaste sarved kasvavad pidevalt ja koosnevad sarvainesest, mis katab luulist tuuma. Ninasarviku sarv aga koosneb kokkukleepunud karvakestmest ehk keratiinist ning ei sisalda luud. Paljudel sõralistel, nagu punahirvedel, kasvavad sarved igal aastal uuesti ja need on kaetud naha ja karvadega.

Eesti keeles kasutatakse sõna sarvik ka kujundlikult ja kultuurilises kontekstis. Näiteks ühesarvik ehk unikorn on müütiline olend, kelle otsaesist kasvab üks pikk sarv. Samuti võib sarvik tähistada sarvikujulist eset või vormi. Ajaloos on sarvi kasutatud jookide, eriti meeliku serveerimiseks ning neid on peetud õnne ja jõu sümboliks.