seib
Seib on traditsiooniline eesti köögitoode, mis koosneb ühe- või mitmepäevasest pätsikujulisest leivast, mille sisu on välja lõigatud ja asendatud liha-köögiviljaseguga, seejärel ahjus küpsetatud.
Seib on traditsiooniline eesti pidutoitude hulka kuuluv täidisega leib, mida valmistatatakse järgmiselt: pätsikujulisest valgest või sepikust leibkonnast lõigatakse välja sisu, jättes alles koor, seejärel täidetakse leivakoor erinevate täidistega (tavaliselt hakklihast, sibulast, munadest ja maitseainetest koosnev segu) ning küpsetatakse ahjus kuldpruuniks. Valmis seib lõigatakse viiludeks ja serveeritakse nii soojalt kui ka külmalt. Seib on populaarne pidutoitude laual, eriti sünnipäevadel, pidusöökidel ja perekondlikel koosviibimistel. Täidiseks kasutatakse sageli sega- või veisehakkliiha segus keedetud munade, sibula, piima ja maitseainetega, kuid variante on palju. Mõned seibid valmistatakse ka kalavõi juustutäidisega. Seib on säilinud eesti koduse kokakunsti osana ning paljudes peredes on oma traditsioonilised retseptid, mis on pärandunud põlvest põlve. Sõna 'seib' täpne etümoloogia pole täielikult selge, kuid see on eesti keeles olnud kasutuses vähemalt 20. sajandi algusest.
Kasutusnäited
Vanaema küpsetas sünnipäevaks maitsvat seibi, mis kadus laualt esimesena.
Seib lõigatakse tavaliselt umbes kahe sentimeetri paksusteks viiludeks.
Pidulauale tuleb teha seib hakklihaga ja keedetud munaga.