ilmutama
Ilmutama tähendab millegi varjatu, salajase või tundmatu avalikustamist, avaldamist või nähtavaks tegemist; samuti kasutakse seda religioosses tähenduses jumaliku tõe või tahtmise ilmsiks tulemise kohta.
Ilmutama on tegusõna, millel on kaks peamist tähendust. 1. Üldkeeles tähendab ilmutama millegi varjatu, salajase või seni tundmatu avalikustamist, paljastamist või nähtavaks tegemist. Näiteks võib öelda, et keegi ilmutas oma tõelised kavatsused või et uurimine ilmutas seni teadmata fakte. Selles tähenduses on sõna stiililt neutraalne kuni pisut kõrgendatud. 2. Religioosses ja teoloogilises kontekstis tähendab ilmutama jumaliku tõe, tahte või olemuse nähtavaks tulemist või teatavaks tegemist inimesele. Kristlikus traditsioonis räägitakse Jumala ilmutamisest prohvetitele või Kristuse kaudu. Sellega seotud on nimisõna «ilmutus», mis võib viidata nii ilmutamise aktile kui ka piibliraamatule (Johannese ilmutus ehk Ilmutusraamat). Sõna kuulub suhteliselt kõrgendatud registrisse ja esineb sagedamini kirjakeeles, religioossetes tekstides ning kunstikeeles kui argivestluses. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse sagedamini sõnu nagu «paljastama», «avaldama» või «välja tooma».
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «ilm» (nähtav maailm, väline) koos tegusõnalisest tuletusliitst -uta-. Seotud sõnadega «ilmnema», «ilmne», «ilmsiks».
Kasutusnäited
Uurimine ilmutas skandaali tõelise ulatuse.
Prohvet ilmutas rahvale Jumala tahte.
Ta ei tahtnud kellelegi ilmutada oma plaane.