alatasa
Alatasa on eesti rahvapärimuses tuntud haldjate või üleloomulike olenditega seotud uskumuste objekti või nähtuse nimetus. See viitab ajalooliselt ka maa-alusele või salajasele asukohale, kuhu rahvausundi järgi võisid elada müstilised olendid.
Alatasa on vana eesti rahvapärimuses levinud mõiste, mis tähistab peamiselt maa-alust ruumi või varjupaika, kus üleloomulikud olendid, haldjad või vaimed elavad. Seda kasutati selgitamaks veidraid nähtusi looduses ja uskumustes, mida ratsionaalselt seletada ei saanud. Alatasa kontseptsioon on tihedalt seotud eesti paganlike usunditega ja peegeldab rahvuskultuuri käsitlust maailma ülesehitusest, kus nähtav ja nähtamatu maailm olid omavahel tihedalt seotud. Mõistet kasutatakse ka folkloristilistes uurimustes ja traditsioonilistel rahvalootel, et kirjeldada müstiliste jõudude ja haldjate elupaiku. Tänapäeval on see sõna peamiselt cultuuriline ja folklooriline termin, mida kasutatakse traditsiooniliste uskumuste ja rahvalugude kontekstis.
Etümoloogia
Tuleneb vana-eesti sõnadest "ala" (all, all-) ja "tasa" (koht, paikaeesti folkloorses võõruskeeles, täpne etümoloogia on historiograafiliselt osaliselt ebaselge, kuid seotud on see maailmakaarte traditsiooniga, kus olid erineva energiaga ruumid ja kohad).
Kasutusnäited
Vana rahvausundi järgi elasid haldjad alatasa maa seest.
Rahvaloos käis kangelane otsima saladust alatasa viibivate olendite käest.
Paljud eesti folkloori teadlased uurisid alatasa kontseptsiooni seoseid paganlike usundiga.