seltsimaja
Seltsimaja on hoonetüüp, mis on ehitatud või kasutusel kogukondliku kogunemispaigana, kus toimuvad üritused, koosolekud, kultuurisündmused ja ühine tegevus. Eestis on seltsimajad olnud olulised kohaliku elu keskustena nii linnas kui maal.
Seltsimaja on hoone või ruum, mis on mõeldud kogukonna, seltsi või organisatsiooni kogunemispaigaks ja ühiseks tegevuseks. Seltsimajades toimuvad kultuuriüritused, koosolekud, peod, kontserdid, näitused, koolitused ja muud ühisüritused. Seltsimajad on Eesti kultuuriruumis olulisel kohal ning paljudes väiksemates asulates on seltsimaja keskne kogukondlik koht, kus elanikud kokku saavad. Eesti maapiirkondades on seltsimajade roll kohaliku identiteedi ja kogukonna sidususe hoidmisel eriti tähtis. Ajalooline taust: Seltsimajad said Eestis alguse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, mil tekkisid esimesed seltsid ja organisatsioonid, kes vajasid oma tegevuseks ruume. Paljud ajaloolised seltsimajad on arhitektuuriliselt väärtuslikud hooned. Tänapäeval on seltsimajad sageli kohaliku omavalitsuse või MTÜ halduses ning neid kasutatakse mitmesuguste avalike ürituste läbiviimiseks.
Etümoloogia
Liitsõna: selts + maja. Sõna «selts» pärineb alamsaksa keelest (gesellschaft, selskap) ja tähendab ühendust või organisatsiooni.
Kasutusnäited
Küla seltsimaja renoveeriti kogukonna ühiste jõupingutustega.
Laupäeval toimub seltsimaja saalis traditsiooniline sügisball.
Meie valla seltsimaja on üle 100 aasta vana puuhoone.