sihtotstarve
Sihtotstarve on konkreetne eesmärk või määratud kasutusviis, milleks miski on ette nähtud või mõeldud. Näiteks võib maa-alal, hoonel või rahasummal olla kindel sihtotstarve, mis määrab, kuidas seda tohib või tuleb kasutada.
Sihtotstarve tähistab kindlat eesmärki, funktsiooni või kasutusviisi, milleks miski on ette nähtud, planeeritud või määratud. Sõna koosneb osistest «siht» (eesmärk, sihtmärk) ja «otstarve» (tarve, kasutusviis, funktsioon). Mõiste väljendab seega sihipärast ja eesmärgipärast kasutamist. Sihtotstarvet kasutatakse sageli planeerimise, halduse ja õiguslike dokumentide kontekstis, kui on vaja täpselt määratleda, milliseks tegevuseks või funktsiooniks miski on mõeldud. Eriti levinud on mõiste kinnisvara ja maakasutuse valdkonnas, kus detailplaneering või ehitusluba määrab maa-ala või hoone sihtotstarbe (näiteks elamumaa, ärimaa, tootmismaa). Samuti kasutatakse seda rahanduses, kui raha eraldatakse kindla sihtotstarbe täitmiseks, näiteks projekti rahastamiseks või toetuseks, mida tohib kasutada ainult kokkulepitud eesmärkidel. Sihtotstarve annab selguse ja õiguslikku kindlust selle kohta, milleks vara, ressurssi või vahendeid tohib ning peab kasutama.
Etümoloogia
Liitsõna: siht (eesmärk) + otstarve (tarve, kasutusviis)
Kasutusnäited
Detailplaneering määrab maa-ala sihtotstarbe elamumaa või ärimaa.
Toetuse sihtotstarve oli haridusprojektide rahastamine.
Hoone sihtotstarvet ei tohi ilma loata muuta.