sisetunne
Sisetunne on intuitiivne, seletamatu arusaam või aimamus millegi kohta, mis ei põhine loogilistel arutlustel ega selgelt teadvustatud teadmistel, vaid pigem sisemistel tunnetel ja alateadlikul tajul.
Sisetunne on psühholoogiline nähtus, kus inimene tunneb või teab midagi ilma seda loogiliselt läbi mõtlemata või selgeid tõendeid nägema. See on otsustus- ja hindamisvõime, mis põhineb alateadlikul kogemusel, emotsioonidel ja varasemal õppimisperioodil, mille tulemused jõuavad teadvusesse valmis järeldusena, mitte sammsammulise arutluskäiguna. Näiteks võib inimene tunda, et mõni olukord pole ohutu või et teatud valik on õige, kuigi ta ei oska seda ratsionaalselt põhjendada. Sisetunne on tihedalt seotud intuitsiooniga ja seda kasutatakse sageli igapäevastes olukordades kiiretel otsuste langetamisel. Psühholoogias peetakse sisetunnet osaliselt alateadlikuks töötlemiseks, kus aju analüüsib suurt hulka teavet ja mõjutajaid ilma neid teadlikult läbi mõtlemata. Kuigi sisetunne võib olla täpne ja kasulik, eriti valdkondades, kus inimesel on palju kogemust, võib see mõnikord eksitada, kui põhineb eelarvamustele või puudulikul informatsioonil. Eesti keeles kasutatakse sageli ka väljendit «kuuenda meele tunne» või lihtsalt «tunne», kirjanduses ja filosoofias on see seotud sisemise tarkuse ja eneseteadvuse teemadega.
Etümoloogia
Liitsõna: sise + tunne (tunde, tunnet). Väljendab sisemist, hinge- või hingetunnet, mis erineb välisest meeltest saadavast infost.
Kasutusnäited
Mul oli sisetunne, et ma ei peaks seda lepingut alla kirjutama.
Ta valikud põhinevad rohkem sisetundel kui faktidel.
Kuula oma sisetunnet, see harva eksib.