sõprus
Sõprus on kahe või enama inimese vaheline lähedane ja usaldusväärne suhe, mis põhineb vastastikusel kiindumusel, toetamisel ja austamisel.
Sõprus on üks olulisemaid inimestevahelisi suhteid, mis erineb peresuhetest ja armastussuhtest. Sõprus on vabatahtlik side, mille kujunemiseks on vaja vastastikust sümpaatiat, ühiseid huvisid või kogemusi ning valmisolekut teist inimest toetada. Sõprussuhe eeldab ausust, usaldust ja lojaalsust. Erinevalt tuttavatest on sõbrad inimesed, kellega jagatakse isiklikke mõtteid ja tundeid ning kelle heaolu on oluline. Sõprus võib kesta terve elu või olla ajutine, sõltudes inimeste elukäikudest ja väärtustest. Psühholoogiliselt on sõprusel oluline roll inimese vaimse tervise, enesehinnanga ja õnnetunde jaoks. Eesti kultuuris hinnatakse sõprust kõrgelt ja peetakse head sõpra peaaegu pereliikme vääriliseks. Sõprust väljendatakse ühise aja veetmisega, abistamisega raskustes ja rõõmude jagamisega. Lasteaias ja koolis tekkinud sõprused võivad kesta täiskasvanueani, kujundades inimese sotsiaalset võrgustikku ja identiteeti.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «sõber», mis on suguluses soome keele sõnaga «seura» (selts, seltskond) ja ungari keele sõnaga «szobor». Eesti keeles on sõna «sõber» ja «sõprus» kasutuses olnud juba vanaraamatu perioodil.
Kasutusnäited
Nende sõprus on kestnud juba kolmkümmend aastat.
Tõeline sõprus ei murdu esimese vaidluse peale.
Ta hindab sõprust rohkem kui raha või kuulsust.