sõstar
Sõstar on marjapõõsas perekonnast Ribes ning tema marjad, mida kasvatatakse aedades ja mis kasvavad ka looduslikult. Eestis on levinumad must-, punane- ja valge sõstar.
Sõstar on marjapõõsas ning tema väikesed, ümarad, tervislikud marjad. Eestis tuntuimad on mustsõstar (Ribes nigrum), punane sõstar (Ribes rubrum) ja valge sõstar (Ribes album), mis on tegelikult punase sõstra värvivariant. Sõstrad kasvavad hargnevatel põõsastel, mis ulatuvad umbes 1–2 meetri kõrguseks. Mustsõstral on iseloomulik tugev aromaatne lõhn ning selle marjad ja lehed on rikkalikud C-vitamiini poolest. Punased ja valged sõstrad on maitselt hapukamad ja peenmad. Sõstramarjad küpsevad juulis-augustis ning neid kasutatakse värskelt, moosideks, mahlaks, koogitäidiseks ja siirupiteks. Mustsõstrast tehakse ka tuntud viinamarjalikööri. Sõstrapõõsaid kasvatatakse laialdaselt koduaedades ning neid leidub ka metsaaladel ja niisketes kohtades looduslikult. Sõstrad on Eesti aianduskultuuris olulised marjapõõsad, mida on kasvatatud sajandeid.
Etümoloogia
Sõna pärineb baltisaksa keelest (Sūsterbeere), mis omakorda tuleb alamsaksa keelest, kus seda seostati kloostritega (sūster 'õde, nunn'), kuna sõstraid kasvatati keskaegsetel kloostrite aedades.
Kasutusnäited
Suvel korjasime aias sõstraid ja tegime neist moosi.
Mustsõstar on väga rikas C-vitamiini poolest.
Vanaema aia sõstrapõõsad kannavad igal aastal rikkalikult vilja.