spetsiifiline
Spetsiifiline tähendab mingile konkreetsele valdkonnale, liigile või olukorrale iseloomulikku, eriomast või ainulaadset omadust. Midagi, mis eristab üht nähtust või objekti teistest.
Spetsiifiline on omadussõna, mis kirjeldab mingile konkreetsele valdkonnale, liigile, kontekstile või olukorrale ainuomast või eriomast tunnust. Spetsiifiline tunnus või omadus esineb tavaliselt ainult teatud tingimustel või konkreetses kontekstis ning eristab seda nähtust teistest. Näiteks on haiguse spetsiifilised sümptomid sellised, mis iseloomustavad just seda haigust ja mitte teisi. Teaduslikus ja tehnilises keelekasutuses kasutatakse mõistet täpsuse rõhutamiseks: spetsiifiline meetod on konkreetselt üheks otstarbeks välja töötatud meetod. Teaduses viitab spetsiifilisus sageli liigi- või ainekesksele omaduslikkusele, näiteks erinevatel ainetel on erinev erisoojus (spetsiifiline soojusmahtuvus). Sõna kasutatakse ka igapäevakeeles rõhutamaks millegi eripära või täpselt määratletud olemust, näiteks võib öelda, et kellelgi on spetsiifiline huumorimeel või et mingil piirkonnal on spetsiifiline kliima.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast specificus, mis koosneb osistest species (liik, välimus) ja facere (tegema). Tähendab 'liigile omaseks tegemist' või 'liigile omast'.
Kasutusnäited
Igal haigusel on oma spetsiifilised sümptomid, mis aitavad seda diagnoosida.
Sellel materjaalil on väga spetsiifiline lõhn, mida pole raske ära tunda.
Projekti jaoks on vaja välja töötada spetsiifilised juhised, mis arvestavad kohalikke tingimusi.