süsivesinik
Süsivesinik on orgaaniline keemiline ühend, mis koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Süsivesinikud on naftasaaduste ja maagaasi põhikomponendid ning tähtis energia- ja tooraineallikas.
Süsivesinik on orgaaniline keemiline ühend, mille molekul koosneb üksnes süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Need on kõige lihtsamad orgaanilised ühendid ja moodustavad aluse kogu orgaanilise keemia jaoks. Süsivesinikke leidub looduses peamiselt naftamaardlates, maagaasis ja kivisöes. Lihtsamad süsivesinikud on näiteks metaan (CH₄), etaan (C₂H₆) ja propaan (C₃H₈), mis on gaasid, ning keerukamad nagu heksaan ja oktaan on vedelikud. Neid kasutatakse laialdases energiatootmises (kütteks, mootorikütusteks) ning keemiatööstuses toorainena. Süsivesinikud jagunevad struktuurilt küllastunud süsivesinikeks (alkaanid), küllastumata süsivesinikeks (alkeenid, alküünid) ja aromaatseteks süsivesinikeks (nt benséen). Fossiilkütuste põletamisel eraldub süsivesinikest süsinikdioksiid, mis on peamine kasvuhoonegaas ja kliimamuutuste põhjustaja. Seetõttu on süsivesinikupõhiste kütuste kasutamise vähendamine oluline keskkonnaeesmärk.
Etümoloogia
Liitsõna sõnaosadest «süsi» (ladina carbo) + «vesinik» (ladina hydrogenium), viidates ühendi koostisele.
Kasutusnäited
Metaan on lihtsamaid süsivesinikke, mida kasutatakse maagaasina kütteks.
Mootoribensiin on süsivesinikute segu, mis sisaldab peamiselt kaheksa kuni kaksteist süsinikuaatomit.
Süsivesinikud on naftakeemia peamised lähteained, millest toodetakse plastmasse ja ravimeid.