SWOT
SWOT ehk tugevused-nõrkused-võimalused-ohud on strateegilise planeerimise analüüsimeetod, mis aitab hinnata organisatsiooni või projekti sisemisi tugevusi ja nõrkusi ning väliseid võimalusi ja ohte.
SWOT on strateegilise juhtimise ja analüüsi tööriist, mida kasutatakse organisatsiooni, projekti, toote või isegi isikliku karjääri hindamiseks. Lühend tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Strengths (tugevused), Weaknesses (nõrkused), Opportunities (võimalused) ja Threats (ohud). SWOT-analüüs jaguneb kaheks osaks: sisemine analüüs (tugevused ja nõrkused) ning väline analüüs (võimalused ja ohud). Tugevused ja nõrkused on tegurid, mida organisatsioon saab ise kontrollida, näiteks oskusteave, ressursid, brändi maine või sisemised protsessid. Võimalused ja ohud on välised tegurid, mis tulenevad turust, konkurentsist, majanduskeskkonnast või õigusaktidest. SWOT-analüüsi tehakse tavaliselt äriplaanide koostamisel, strateegilise arengu kavandamisel, turule sisenemise otsuste tegemisel või organisatsiooni üldise olukorra hindamisel. Analüüsi tulemused kantakse tavaliselt nelja ruuduga tabelisse, kus iga ruut sisaldab ühte kategooriat. SWOT-analüüs on populaarne oma lihtsuse tõttu ja seda õpetatakse laialdaselt ärijuhtimise ja ettevõtluse kursustel üle maailma, sealhulgas Eesti ülikoolides ja ärikoolitustel.
Etümoloogia
Inglise keelest: Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). Meetodi töötasid 1960.–1970. aastatel välja Stanford Research Institute teadlased.
Kasutusnäited
Enne äriplaani koostamist viisime läbi põhjaliku SWOT-analüüsi.
Meie ettevõtte peamised tugevused SWOT-analüüsis on kogenud meeskond ja tugev kliendibaas.
Turundusstrateeg tutvustas juhatusele SWOT-tabelit, kus oli välja toodud konkurentide tegevusest tulenevad ohud.