teave
Teave on informatsioon, andmed või teadmised mingi asja või nähtuse kohta, mida edastatakse või mis on kättesaadav.
Teave on informatsioon, andmed või teadmised, mida jagatakse, edastatakse või mis on kättesaadav mingi küsimuse, sündmuse, nähtuse või olukorra kohta. Teave võib olla nii suuline kui kirjalik, ametlik või mitteametlik, avalik või konfidentsiaalne. Eesti keeles on teave neutraalne termin, mis on pisut formaalsem kui argikeelne sõna «info» või «informatsioon». Teavet kasutatakse sageli ametlikes kontekstides, näiteks «avalik teave», «konfidentsiaalne teave», «isikuandmed ja teave» või «õigus teabele». Teabesaamine ja teabevahetus on kaasaegses ühiskonnas olulised mõisted, mis on seotud nii inimeste põhiõigustega kui ka organisatsioonide toimimisega. Teave võib olla täpne ja kontrollitud (faktiteave) või subjektiivne (arvamused, hinnangud). Eesti õigusruumis on teabega seotud mitmeid olulisi põhimõtteid, nagu teabevabadus (õigus saada teavet) ja teabekaitsel (õigus kaitsta konfidentsiaalset teavet).
Etümoloogia
Eesti keeles tuletatud tegusõnast «teadma», liitega -ve (tead-ve > teave). Tähendab sõna otseses mõttes «seda, mida teatakse» või «teadmiseks antav".
Kasutusnäited
Politsei palub kodanikel jagada teavet, mis võiks aidata juhtumit lahendada.
Avaliku teabe seadus tagab igaühele õiguse saada teavet riigiasutuste tegevuse kohta.
Internetist leiab tohutult teavet, kuid kogu see informatsioon ei pruugi olla usaldusväärne.