terroriakt
Terroriakt on vägivaldne tegu, mille eesmärk on tekitada hirmu, survet või kaost ühiskonnas ning saavutada poliitilist, ideoloogilist või usundilist eesmärki. Tüüpiliselt suunatud tsiviilelanike või sümboolsete sihtmärkide vastu.
Terroriakt on tahtlik vägivaldne rünnak, mille eesmärk on tekitada hirmu, õudust ja ebakindlust ühiskonnas ning survestada valitsusi või rahvusvahelisi organisatsioone teatud poliitiliste, ideoloogiliste, usundiliste või sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Terroraktid võivad hõlmata pommiõhkamisi, tulirünnakuid, pantvangide võtmist, lennukite röövimist või muid vägivallategusid, mis on suunatud peamiselt tsiviilelanike, sümboolsete sihtmärkide või avalike kohtade vastu. Terrorismi eripäraks on see, et vägivald on vahend psühholoogilise mõju avaldamiseks, mitte ainult füüsiliseks hävitamiseks. Terroriaktide toimepanijateks võivad olla üksikisikud, terrorirühmitused või organiseeritud võrgustikud. Eesmärgid võivad varieeruda: poliitiline võimu haaramine, ideoloogiliste või usundiliste väärtuste pealesurumine, vihkamise õhutamine või lihtsalt ühiskondliku korra õõnestamine. Rahvusvahelises õiguses ja enamiku riikide seadustes on terrorism kriminaliseeritud ning terroriaktid loetakse rasketeks kuritegudeks. Eestis reguleerib terrorismivastast võitlust karistusseadustik ning julgeolekuasutused nagu kaitsepolitsei tegelevad terroriaktide ennetamise ja uurimisega. Ajaloos on tuntud terrorakte nagu 11. septembri 2001. aasta rünnakud USA-s, 2004. aasta rünnakud Madriidis või 2015. aasta Pariisi terrorirünnakud.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «terror» (hirm, õudus) ja «actus» (tegu). Mõiste levis laialdaselt 20. sajandil seoses rahvusvahelise terrorismiga.
Kasutusnäited
Julgeolekuteenistused töötavad ööpäevaringselt, et ennetada võimalikke terrorakte.
2001. aasta 11. septembri terroriakt muutis maailma julgeolekupoliitikat põhjalikult.
Kaitsepolitsei hoiatas võimaliku terrorakti ohu eest ja tõstis turvameetmete taset.