punaarmee
Punaarmee ehk Punavägi oli Nõukogude Liidu relvajõud aastatel 1918–1946, mis kandis hiljem nime Nõukogude Armee. Eesti ajaloos seostub punaarmee eelkõige 1940. aasta okupatsiooni ja Teise maailmasõjaga.
Punaarmee (vene keeles Krasnaja Armija) oli Nõukogude Liidu relvajõudude ametlik nimetus aastatel 1918–1946. Armee loodi 1918. aastal pärast oktoobrirevolutsiooni ja sai nime punase lipu järgi, mis sümboliseeris töörahva võitlust. Aastast 1946 kandis Nõukogude relvajõud nimetust Nõukogude Armee. Eesti ajaloos on punaarmee mäletatud seoses 1940. aasta juunipöördega, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi ja siia paigutati umbes 25 000 Punaarmee sõjaväelast. Teise maailmasõja ajal võitles punaarmee Saksa vägedega ja vallutas Eesti tagasi 1944. aastal. Pärast sõda jäi punaarmee Eestisse, muutudes Nõukogude Armeeks, ning okupatsioonivõimud rajasid siia arvukalt sõjaväebaase. Nõukogude väed lahkusid Eestist lõplikult 1994. aastal. Eesti keeles kasutatakse sõna «punaarmee» sageli viitamaks kogu Nõukogude relvajõududele okupatsiooniperioodil, olenemata ametlikust nimemuutusest 1946. aastal.
Etümoloogia
Vene keelest «Krasnaja Armija» (punane armee), kus «punane» viitas revolutsioonilisele töölisliikumisele ja punasele lipule.
Kasutusnäited
1940. aasta suvel tungis punaarmee Eestisse ja okupeeris riigi.
Punaarmee väeosad paiknesid Eestis üle viiekümne aasta.
Paljud eestlased mobiliseeriti Teise maailmasõja ajal punaarmeesse.