tõendav
Tõendav on omadussõna, mis kirjeldab midagi sellist, mis tõendab ehk näitab või kinnitab millegi tõesust või õigsust.
Tõendav on omadussõna, mis pärineb tegusõnast «tõendama» ja tähendab midagi sellist, mis kinnitab või näitab millegi tõesust, õigsust või olemasolu. Seda kasutatakse sageli õigusalases, teaduslikus ja igapäevases keelekasutuses. Näiteks tõendav materjal kohtus on materjal, mis aitab tõestada süüdistuse või kaitse versiooni. Teaduses on tõendav uuring selline, mis esitab veenvaid tõendeid mingi hüpoteesi või väite kohta. Tõendav väide või argument on selline, mis põhineb faktilistel tõenditel, mitte ainult arvamustel või oletustel. Sõna rõhutab millegi tõestavat või kinnitavat olemust - tõendavad faktid, tõendav jõud, tõendav väärtus. Kasutatakse eriti kontekstides, kus on oluline eristada pelgalt väidetut tõendatud tõest.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «tõendama», mis omakorda lähtub sõnast «tõsi» ja liitesuffiksist -nda-.
Kasutusnäited
Kohus nõudis süüdistuselt tõendavat materjali.
Uuringu tulemused ei olnud piisavalt tõendavad, et teha kindlaid järeldusi.
Eksperdi arvamus omab tõendavat jõudu ainult siis, kui see põhineb faktilistel andmetel.