troopika
Troopika on Maa ekvaatori lähedane vöönd pöörjoonte vahel, mida iseloomustab kuum kliima, suur sademete hulk ja rikkalik taimestik ning loomastik.
Troopika on geograafiline vöönd, mis asub Kravipöörjoone ja Kaljukitsepöörjoone vahel, ligikaudu 23,5 kraadi põhja- ja lõunalaiuse vahel ekvaatorist mõlemal pool. Seda piirkonda iseloomustab kõrge temperatuur aastaringselt, kuna päike tõuseb seal väga kõrgele ning päeva ja öö pikkused on suhteliselt ühtlased kogu aasta jooksul. Troopilises kliimas on keskmised temperatuurid tavaliselt üle 18 kraadi isegi kõige jahedamal kuul ning päikesepaiste nurk on aasta ringi järsk. Troopikale on iseloomulik suur bioloogiline mitmekesisus. Seal kasvavad sademeterikastes piirkondades vihma- ja vihmametsad, mis on kõige liigirikkamad ökosüsteemid planeedil, aga ka kuivematel aladel savanid ja kõrbed. Troopilised metsad katavad umbes 12% maismaa pindalast, kuid sisaldavad hinnanguliselt üle poole maailma taime- ja loomaliikidest. Troopilisi piirkondi leidub Lõuna-Ameerikas (Amazonase vihmametsad), Aafrikas (Kongo ja Ida-Aafrika), Aasias (Kagu-Aasia, India) ning Okeaanias. Inimtegevus troopikaaluetel hõlmab nii põlisrahvaste traditsioonilist elulaadi kui ka intensiivset põllumajandust, plantaaže ja kasvavat linnastumist. Troopikaalad on tundlikud kliimamuutuste suhtes ning metsade raadamine kujutab tõsist ohtu nii kohalikule loodusele kui globaalsele kliimale.
Etümoloogia
Kreeka keelest tropikos (pöördeline), viitab pöörjoontele, kus päike pöördub tagasi
Kasutusnäited
Troopika riikides on aasta ringi soe ja päikeseline.
Amazonase vihmametsad troopikas on koduks tuhandetele liikidele.
Paljud eksootiline puuviljad nagu banaanid ja ananassid kasvavad ainult troopikas.