tuiskama
Tuiskama on tegusõna, mis tähendab tuisu (tihe lumesadu koos tuulega) sadamist või tuule poolt lume keerutamist ja kandmist. Sageli kasutatakse kujundlikus tähenduses millegi tihe sadamine või vingumine õhus.
1. Tuiskama tähendab peamiselt tuisu sadamist ehk olukorda, kus sajab tihedat lund koos tugeva tuulega, mis keerutab ja kannab lumehelbeid õhus. Selline ilmastikuolukord tekitab halva nähtavuse ja lumetuisu. Näiteks võidakse öelda «õues tuiskab», kui on tõsine lumesadu ja tugev tuul koos. 2. Tuiskama võib tähistada ka olukorda, kus tuul keerutab ja kannab juba maas olevat lund, isegi kui uut lund ei saja. Sellist nähtust nimetatakse mõnikord tuisatamiseks või lumekeeriseks. 3. Kujundlikus tähenduses võib tuiskama viidata millegi kiirele ja tihedale sadamisele või liikumisele õhus, näiteks lehed, konfetid või muud kerged esemed võivad tuiskada tuule käes. Sõna kannab endas alati liikumise ja keerlemise tähendust ning seostub enamasti ebamugava või keerulise olukorraga.
Etümoloogia
Sõna «tuiskama» tuleneb nimisõnast «tuisk», mis omakorda on seotud tuulega ja lume keerutamisega. Sõna juured on soome-ugri keeltes, kus tuule ja liikumisega seotud sõnad on sarnase tüvega.
Kasutusnäited
Homme hommikuks tuleb tormihoiatus, sest õhtul hakkab tuiskama.
Väljas tuiskab nii hirmsasti, et auto juurde ei taha minagi minna.
Tuul oli nii tugev, et kuivad lehed tuiskasid üle tee.