tumm
Tumm on omadussõna, mis tähendab, et inimene ei suuda kõneleda või ei saa hääldada sõnu, kas füüsilise eripära või haiguse tõttu.
Tumm on omadussõna, mis kirjeldab inimest, kes ei suuda rääkida või hääldada sõnu. Tummuse põhjuseks võib olla kaasasündinud hääldeelundite arenguhäire, kuulmispuue (kuna kõne õppimine eeldab kuulmist), närvisüsteemi kahjustus või trauma. Ajalooliselt kasutati väljendit «kurt-tumm», kuid tänapäeval eelistatakse kasutada täpsemaid kirjeldusi nagu kuulmispuudega inimene või kõnepuudega inimese. Kliinilises keeles kasutatakse terminit mutism ehk tummaks jäämine, mis võib olla nii füüsilise kui psühholoogilise päritoluga. Argikeeles kasutatakse sõna tumm mõnikord ülekantud tähenduses millegi kohta, mis ei anna heli või ei reageeri (nt «tumm kõne»), aga ka solvavalt inimese kohta, kes jääb vait või ei vasta, mistõttu tuleb sõna kasutada ettevaatlikult ja kontekstitundlikult.
Etümoloogia
Germaani algkeelest, suguluses saksa keele «stumm» ja rootsi keele «stum» sõnaga.
Kasutusnäited
Laps sündis tummana ning suhtleb viipekeele abil.
Õnnetuse tagajärjel jäi ta ajutiselt tummaks.
Õudustunne võttis minult hääle ja jäin tummaks.