ükskõik
Ükskõik on määrsõna, mis väljendab ükskõiksust, hoolimatust või võrdset tähtsust, tähendades 'pole vahet', 'ei oma tähtsust' või 'iga'. Kasutatakse sageli koos küsimusega (kes, mis, kus, millal) väljendamaks, et kõik valikud on võrdselt vastuvõetavad.
Ükskõik on eesti keele määrsõna, millel on kaks peamist kasutusjuhtu. Esiteks väljendab see ükskõiksust või hoolimatust millegi suhtes, tähendades et miski ei ole oluline või ei oma tähtsust. Näiteks lauses 'See on mulle täiesti ükskõik' väljendatakse, et asi ei puuduta kõnelejat ega tekita temas huvi. Teiseks kasutatakse sõna 'ükskõik' sageli koos küsisõnadega (kes, mis, kus, millal, kuidas, kui palju) väljendamaks, et kõik võimalikud variandid on võrdselt sobivad või vastuvõetavad. Näiteks 'ükskõik kes' tähendab 'igaüks, kes tahes', 'ükskõik kus' tähendab 'igas kohas' ja 'ükskõik millal' tähendab 'igal ajal'. Selles tähenduses on see lähedane sõnale 'iga' või 'mistahes'. Sõna 'ükskõik' võib esineda ka omadussõnalises vormis 'ükskõikne', mis kirjeldab inimest või hoiakut, kus puudub huvi, hoolivus või emotsionaalne kaasatus. Ükskõiksus võib olla nii positiivne (rahulik suhtumine ebaolulistesse asjadesse) kui negatiivne (hoolimatuse ilming oluliste asjade suhtes). Eesti keeles on 'ükskõik' väga levinud väljend igapäevases suhtluses.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest 'üks' ja 'kõik', väljendades mõtet 'kõik on üks' ehk kõik on võrdse tähtsusega.
Kasutusnäited
See on mulle täiesti ükskõik, mida sa teed.
Võid tulla ükskõik kellal, ma olen kogu päeva kodus.
Ükskõik kes oleks seda teinud, tulemus oleks olnud sama.
Ta suhtus kõigesse ükskõikselt ja ei näidanud üles mingit huvi.