ülemvõim

nimisõna ametlik poliitika

Ülemvõim on riigi kõrgeim võim ja otsustusõigus, mis väljendab riigi sõltumatust ja suveräänsust. Demokraatlikes riikides kuulub ülemvõim rahvale.

Ülemvõim on poliitiline ja õiguslik mõiste, mis tähistab riigi kõrgeimat võimu ja otsustusõigust kõigis riiklikult olulistes küsimustes. See väljendab riigi suveräänsust ehk võimet iseseisvalt otsustada oma sise- ja välispoliitika üle ilma välise sekkumiseta. Demokraatlikes riikides, sealhulgas Eestis, kuulub ülemvõim rahvale, kes teostab seda valitud esindajate kaudu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 sätestab, et «Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus ülemvõim kuulub rahvale». See tähendab, et kõik riigivõimu teostajad – Riigikogu, president, valitsus ja kohtud – saavad oma volitused rahvalt ja peavad tegutsema rahva huvides. Ülemvõimu kandjana teostab rahvas võimu vabade valimiste kaudu ning otseselt referendumidel. Ülemvõimu mõiste on riigiteaduses ja rahvusvahelises õiguses keskne põhimõte, mis eristab suveräänset riiki muudest poliitilisest üksustest. Ülemvõim on jagamatu ja võõrandamatu – see ei saa olla kahe võimu vahel jagatud ega seda ei saa üle anda ilma riikliku iseseisvuse kaotamiseta.

Kasutusnäited

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub ülemvõim rahvale.
Riigi ülemvõim väljendub võimes iseseisvalt langetada otsuseid välisriikide sekkumiseta.
Rahvas teostab ülemvõimu valimiste ja referendumide kaudu.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt