uriin
Uriin on neerude poolt toodetud ja kusepõie kaudu kehast väljutatav kehavedelik, mis sisaldab ainevahetuse jääkaineid ja üleliigset vett. Teisisõnu kusi.
Uriin on organismi poolt toodetav kehavedelik, mida neerud filtreerivad verest välja ning mis eritub kuseteede kaudu kehast. Uriin koosneb peamiselt veest (umbes 95%), kuid sisaldab ka lahustunud jääkaineid nagu uriiahape, ureum, kreatiiniin, soolad ja muud ainevahetusproduktid, mida organism enam ei vaja või mis võivad olla kahjulikud. Uriini tootmine ja eritus on osa organismis toimuvatest puhastusprotsessidest, mille kaudu säilitatakse keha sisemine tasakaal. Terve täiskasvanu toodab keskmiselt 1-2 liitrit uriini ööpäevas, kuigi kogus sõltub tarbitud vedeliku hulgast, toitumisest ja tervislikust seisundist. Uriini koostis ja välimus (värv, lõhn, läbipaistvus) võivad anda olulist teavet tervisliku seisundi kohta, mistõttu uriinianalüüs on üks levinumaid meditsiinilisi uuringuid. Ajalooliselt on uriini kasutatud ka tööstuses, näiteks naha parkimisel ja värvide tootmisel, tänu selles sisalduvatele keemilistele ühenditele.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «urina» (kusi, uriin)
Kasutusnäited
Arst saatis patsiendi uriini analüüsile, et kontrollida neerude tööd.
Tumeda värvusega uriin võib viidata dehüdratsioonile või mõnele tervisehäirele.
Laborianalüüs näitas, et uriinis on suurenenud valgusisaldus.