vaev
Vaev on füüsiline või vaimne pingutus, raskus, vaevanägemine või kannatused, mida keegi peab millegi saavutamiseks taluma või läbi elama.
Vaev tähistab pingutust, raskust või kannatusi, mida inimene millegi saavutamiseks või läbielamise käigus kogeb. Vaev võib olla nii füüsiline (kehaline töö, pingutus) kui ka vaimne (mure, hingevalu, kannatused). Sõna kasutus eesti keeles on lai: räägitakse suurest vaevast raskete tööde tegemisel, vähese vaevaga saavutatud tulemustest või eluraskustest kui «vaevadest ja viletsustest». Sõna esineb sageli väljenditena nagu «asjata vaev», «vaevaga» (vaevaliselt, raskelt), «vaevu» (vaevalt, hädavaevu) või «ilma igasuguse vaevata». Vaev on seotud ka vagadusega ja kannatlikkusega raskuste ees, mis on omane eesti rahvakultuurile. Vaeva mõiste läbib eesti rahvaluulet ja kõnekäände, kus väärtustatakse töökust ja püsivust: «Vaev teeb inimeseks» või «Ilma vaevata ei saa midagi».
Etümoloogia
Pärineb muistsest läänemeresoome sõnatüvest, mis on suguluses soome keele sõnaga «vaiva». Seotud ka tegusõnaga «vaevama» (vaevalt, pingutusega midagi tegema).
Kasutusnäited
Ta pani palju vaeva laste kasvatamisse ja harimisse.
Ilma suure vaevata õnnestus tal ülesanne lahendada.
Töö oli raske ning nõudis suurt füüsilist vaeva.
Ta kannatas suuri vaevusi sõja ajal.