välimine
Välimine on omadussõna, mis tähistab välisküljel, väljaspool või kaugemal asuvat; vastupidine sisemisele.
Välimine on omadussõna, mis kirjeldab asukohta või paiknemist välisküljel, pinna peal või kaugemal keskpunktist. Välimine tähistab midagi, mis asub objekti või ruumi välispiiril, välisservas või väliskihis, vastandudes sisemisele osale. Näiteks välimised riided on need, mis katavad sisemisi riideid; välimine sein on hoone välisfassaad. Ruumilises mõttes viitab välimine ka kaugematele aladele või perifeersematele osadele, näiteks välimised linnaosad asuvad kaugemal kesklinnast. Sõna kasutatakse nii füüsilise asukoha kirjeldamisel (välimine kiht, välimine ukse) kui ka abstraktsemas tähenduses (välimine ilme, välimine välimus), kus see tähistab nähtavat, pealispindset või avalikku külge, mis eristub sisemisest olemusest või sisukorraldusest. Välimine on osa sõnapaarist sisemine-välimine, mis väljendab ruumilist või kontseptuaalset vastandust.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «välja» või «väline», liitega -mine, mis moodustab omadussõnu
Kasutusnäited
Talviti pean kandma nii sisemist kui välimiset jopet.
Hoone välimine sein vajab remonti ja värvi kaetust.
Linna välimised piirkonnad on vähem hõredalt asustatud kui kesklinn.
Kartuli välimine kiht tuleb koorida enne keetmist.
Ta välimine ilme oli rahulik, kuigi seest oli ta mures.