väljakujunemine
Väljakujunemine on protsess, mille käigus miski saab kindla kuju, vormi või struktuuri; kujunemine, areng mingiks tervikuks või süsteemiks.
Väljakujunemine on protsess, mille käigus miski omandab kindla kuju, vormi, struktuuri või iseloomu. See on järkjärguline areng, mille tulemusena tekib midagi püsivat ja eristuvat. Mõistet kasutatakse paljudes valdkondades: isiksuse väljakujunemine psühholoogias, keele väljakujunemine lingvistikas, riigi väljakujunemine ajaloos, traditsioonide väljakujunemine kultuuris. Väljakujunemine eeldab tavaliselt pikemat ajaperioodi ja erinevate tegurite koostoimet. Näiteks eesti keele väljakujunemine omaette keeleks võttis sajandeid, samas kui inimese maailmavaate väljakujunemine toimub enamasti nooruses. Väljakujunemine erineb lihtsast tekkimisest selle poolest, et rõhutab järkjärgulisust ja lõpptulemuse stabiilsust. Kui miski on välja kujunenud, tähendab see, et see on saavutanud küpse, toimiva ja äratuntava vormi.
Etümoloogia
Eesti keeles tuletis sõnast «kujunema» koos eessõnaga «välja», mis rõhutab valmis, lõpliku kuju saamist
Kasutusnäited
Lapse isiksuse väljakujunemine toimub peamiselt esimestel eluaastatel.
Eesti riigi väljakujunemine oli pikk ja keeruline protsess.
Traditsioonide väljakujunemine võtab tavaliselt mitu põlvkonda aega.