vanematekodu
Vanematekodu on kodu, kus inimese vanemad elavad või kus inimene ise lapsena üles kasvas; kodune, perekonnaline keskkond, kust pärinetakse.
Vanematekodu tähistab kodu, kus inimese vanemad elavad või kus inimene ise lapsepõlves üles kasvas. See on füüsiline elukoht – maja või korter –, mis seostub perekondliku kuuluvuse, päritolu ja lapsepõlvemälestustega. Vanematekodu on sageli emotsionaalselt oluline paik, kuhu pöördutakse tagasi pühade ajal või millele mõeldakse nostalgiatundega. Täiskasvanuna räägitakse vanaematekodust kui kohast, kust pärinetakse, näiteks «lähen nädalavahetuseks vanematekoju külla» või «müüsime vanematekodu pärast vanemate lahkumist». Mõiste rõhutab side vanemate ja päritolukohaga, eristades seda oma praegusest elukohast või kodust. Vanematekodu võib olla nii linna korter kui ka maakoht, oluline on just perekondlik ja emotsionaalne side sellega. Eesti kultuuris on vanematekodu mõiste seotud perekonna hoidmise ja põlvkondadevahelise sideme väärtustamisega.
Kasutusnäited
Jõulude ajal sõidavad paljud noored vanematekoju külla.
Ta müüs pärast ema surma vanematekodu maha, sest ei suutnud seda üksi majandada.
Vanematekodus tundsin end alati turvaliselt ja armastatud.