vang
Vang on isik, kes on vangistuses ehk kinnipidamiskohas, olles kaotanud oma vabaduse karistuse või kinnipidamise alusel.
1. Vang on isik, kelle vabadust on piiratud ja kes viibib vanglas, arestikambris või muus kinnipidamiskohas. Vangi võib olla pandud kohtuotsuse alusel karistuse kandma või ootab ta kohtulikku menetlust. Eestis reguleerib vangide õigusi ja kohustusi vangistusseadus. 2. Sõjaajaloos ja rahvusvahelises õiguses on vang (sõjavang) isik, kes on võetud kinni sõjategevuse käigus ja keda peetakse vaenlase poolt. Sõjavange kaitsvad Genfi konventsioonid, mis reguleerivad nende kohtlemist. 3. Pantvangina kasutatakse mõistet inimesest, keda hoitakse kinni sunnivahendina, et saavutada mingit eesmärki, näiteks lunaraha või poliitilisi järeleandmisi. Pantvangide võtmine on rahvusvahelises õiguses keelatud. 4. Kujundlikult kasutatakse väljendit «kellegi vang olema» tähenduses olla millestki või kellestki sõltuv, olla mingite asjaolude või tunnete poolt piiratud.
Etümoloogia
Germaani algupära sõna, suguluses saksa keele sõnaga Fang (püüdmine, tabamine). Tähistab algupäraselt kinni võetut, kinnipeetavat.
Kasutusnäited
Vanglates peavad vangid järgima sisekorraeeskirju ja täitma endale määratud kohustusi.
Sõja ajal võetud vange tuleb kohelda humaanselt kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega.
Terroristid võtsid pantvange ja nõudsid vangide vabastamist.
Ta oli oma mineviku vang ega suutnud edasi liikuda.