veski
Veski on ehitis või seade, kus kasutatakse vee, tuule või muu jõuallika energiat teravilja jahvatamiseks jahuks või muuks töödeldavaks tooteks. Eestis on veskit kasutatud sajandite jooksul peamiselt vilja jahvatamiseks, kuid ka saematerjali saagimiseks ja muudeks tööstuslikeks eesmärkideks.
Veski on traditsiooniline ehitis või seade, mida kasutatakse mehaanilise töö tegemiseks, eelkõige teravilja jahvatamiseks jahuks. Veski töötab kasutades looduslikku või mehaanilist energiat: veski võib olla tuuleveski (kasutab tuule jõudu), vesiveski (kasutab vee jõudu), hobuseveski (kasutab loomade jõudu) või hiljem arendustes ka auruveski või elektriveski. Traditsiooniline veski koosneb veskikividest, mille vahelisel hõõrdumisel teravili peenestub. Ajalooliselt on veskid olnud olulised kogukondlikud kohad, kus kohalikud talunikud tõid oma vilja jahvatamiseks. Eestis on säilinud palju ajaloolisi veskihooneid, millest paljud on muudetud muuseumideks või kohvikuteks, näiteks Kuremaa vesiveski või Angla tuuleveskid Saaremaal. Veskid olid keskajal ja uusajal sageli mõisate või kirikute omandis, veskimees oli kogukonna jaoks oluline ametimees. Tänapäeval kasutatakse sõna «veski» ka üldisemas tähenduses suure tööstusseadme või tehase kohta, näiteks «paberiveski» või «saeveski», mis tähistavad suuremahulisi tootmisettevõtteid. Ülekantud tähenduses kasutatakse väljendeid nagu «veski jahvatab» (protsess käib, töö tehtakse) või «vetteveski» (asjata või kasutu töö).
Etümoloogia
Laenatud alamsaksa keelest (wesche), mis omakorda pärineb ladina keelest (vasculum). Sõna on eesti keelde tulnud juba keskaegse saksa mõjuga.
Kasutusnäited
Vanaisa viis iga sügis nisu veski jahvatada.
Angla veskid Saaremaal on populaarne turismiobjekt.
Jõe ääres seisis vana veski, mis oli juba ammu kasutusest väljas.
Paberitehast kutsuti rahvasuus lihtsalt veskiks.