abikaasa pärimisõigus
Abikaasa pärimisõigus on seadusest tulenev õigus pärida osa surnud abikaasa varast. Eesti pärimisseaduse järgi pärib lesestunud abikaasa koos teise järgu pärijatega kogu pärandvara või koos esimese järgu pärijatega vähemalt ¼ varast.
Abikaasa pärimisõigus on õigus, mis annab lesestunud abikaasale seaduse järgi õiguse pärida osa surnud abikaasa varast. Pärimisõigus tekib automaatselt ja seda ei pea eraldi taotlema. Abikaasa pärimisõigus kehtib nii registreeritud abielu korral, vabaabielus partneril pärimisõigust ei teki. Eesti pärimisseaduse järgi sõltub abikaasa päritud osa sellest, kas on veel muid seaduslikke pärijaid. Kui surnul on esimese järgu pärijaid (lapsed, lapselapsed), pärib lesestunud abikaasa vähemalt ¼ pärandvarast, ülejäänud jaguneb esimese järgu pärijate vahel. Kui esimese järgu pärijaid ei ole, kuid on teise järgu pärijaid (vanemad, õed-vennad), pärib abikaasa kogu pärandvara. Kolmanda järgu pärijate (vanavanemad ja nende järglased) korral pärib abikaasa samuti kogu vara. Kui teisi seaduslikke pärijaid pole, pärib abikaasa kogu pärandvara. Pärimisõigust saab piirata testamendiga, kuid abikaasale jääb alati õigus sundosale, mis on pool tema seadusjärgsest pärandiosast. Abikaasa pärimisõigus lõpeb abielu lahutamisega või uue abielu sõlmimisega.
Kasutusnäited
Abikaasa pärimisõigus tagab, et lesk ei jää pärast abikaasa surma varaliselt kaitsetuks.
Testamendi koostamisel tuleb arvestada, et abikaasa pärimisõigust ei saa täielikult välistada, sest talle kuulub vähemalt sundosa.
Notari juures selgitati meile, et abikaasa pärimisõigus sõltub sellest, kas surnul on lapsi või muid seaduslikke pärijaid.