sundosa
Sundosa on õiguslik olukord, kus mitu isikut omavad vara ühiselt nii, et kellelgi ei ole õigust nõuda oma osa eraldamist. Sundosa esineb peamiselt korteriomandis, kus elamispinna juurde kuulub sundosaline kaasomand kinnistul ja ühisosadel.
Sundosa on ühisomandi erivorm, kus vara kuulub mitmele isikule ühiselt nii, et kedagi ei saa sundida vara jagama ega ei saa nõuda oma osa väljamaksmist. See erineb tavalisest ühisomandist, kus kaasomanikul on õigus nõuda oma osa eraldamist või vara jagamist. Kõige tavalisem sundosa juhtum Eestis on korteriomand. Korteri omanikul on kaasomand kinnistul ja kortermaja ühistel osadel (trepikoda, katus, kandekonstruktsioonid, tehnosüsteemid) sundosana, mida ei saa eraldada ega müüa eraldi korterist. Sundosa suurus on seotud korteri suurusega ja määratakse korteriomandi seaduses. Sundosa tagab, et kortermaja ühisosad kuuluvad kõigile korteri- ja äriruumi omanikele ning neid ei saa üksikomanikud omavahel jagada. Sundosa kontseptsioon kaitseb korterelamute terviklikkust ja toimimist, kuna välistab olukorrad, kus keegi võiks nõuda näiteks trepikoja või katuse osa endale eraldi omandisse.
Etümoloogia
Eesti keeles moodustatud õigustermin sõnadest sund (sundus, kohustus) ja osa (omandiosa), tähistamaks omandiosa, mida ei saa vabatahtlikult eraldada.
Kasutusnäited
Korteri ostmisel omandab ostja automaatselt ka sundosa maaüksusel ja kortermaja ühistel osadel.
Korteriomandisse kuuluv sundosa on võrdeline elamispinna suurusega.
Sundosa ei ole võõrandatav eraldi kinnisasjast, millega ta on seotud.