ahistamine
Ahistamine on teadlik ja süstemaatiline käitumise viis, mille eesmärk on kedagi kiusata, ähvardada või psüühiliselt väärkohelda. See hõlmab korduvaid solvavaid tegevusi, sõnu või tegusid, mis põhjustavad ohvrile stressi ja hirmu.
Ahistamine on negatiivne ja pahatahtlik tegevus, milles üks või mitu inimest teadlikult ja korduval korral kiusavad, ähvardavad, alastavad või muul viisil füüsiliselt või psüühiliselt väärkohtlevad teist isikut. See võib toimuda töökohal, koolis, interneti vahendusel (nn kiberulatus) või muudes sotsiaalsetel keskkondades. Ahistamise eesmärk on tavaliselt võimu demonstreerimine, kontrolli saavutamine või ohvri diskrimineerimise teel. Ahistamine erinevalt juhuslikest konfliktidest on süstemaatiline, eesmärgistatud ja korduvalt toimuv. Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on ahistamine töökohal ja koolis õiguslikult keelatud ning võib tuua kaasa vastutuse. Ahistamine võib põhjustada ohvrile tõsiseid psüühilisi probleeme, nagu ärevus, depressioon ja enesehukk.
Etümoloogia
Eesti sõna "ahistamine" tuleneb tegusõnast "ahistada" (vanaslaavikeelne lähtekoht), mis omakorda pärineb indoeuroopa keelte perest. Sõna põhitähendus on "suruma", "pressima" või "piinerdama", mida kasutatakse kujundlikult psüühilise väärkohtlemise väljendamiseks.
Kasutusnäited
Koolis anti teada, et ahistamine koosnes solvavate kommentaaride tegemisest ja füüsilisest vägivallast.
Tööandjale teatati ahistamise juhtumist ja ta võttis koheselt meetmeid probleemi lahendamiseks.
Ahistamine internetis on muutunud üha levinumaks, kuid sellele saab kaebust esitada.