hõõglamp
Hõõglamp on elektriline valgusallikas, milles valgus tekib kuumutatud volframniidist läbi voolu juhtimise teel. Traditsiooniline, kuid energiatõhususe poolest aegunud valgusti.
Hõõglamp on elektriline valgusallikas, milles valgus tekib kõrgel temperatuuril hõõguva metallniidi (tavaliselt volfram) kiirgusest. Lamp koosneb klaasist baaknast, mille sees on vaakum või inertsete gaaside segu ning spiraaliks keeratud volframniit. Elektrivoolu läbimisel kuumeneb niit umbes 2500–3000 °C kraadini, hakkab hõõguma ja kiirgab valgust. Hõõglambid olid 20. sajandil kõige tavalisem koduvalgustuse viis, kuid nende energiatõhusus on madal – suurem osa energiast muutub soojuseks, mitte valguseks. Seetõttu on need paljudes riikides järk-järgult turult kõrvaldatud või nende müük piiratud keskkonnakaitse ja energiasäästu eesmärgil. Eestis ja Euroopa Liidus on hõõglampide müük olnud piirangute all alates 2000. aastate lõpust. Kaasaegsed alternatiivid on LED-lambid, kompaktluminofoorlambid (energiasäästulambid) ja halogeenlambid, mis on oluliselt energiatõhusamad. Hõõglampe nimetatakse ka tavaliseks lambiks või klassikaliseks pirniks.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «hõõg» (tuline punetus, kõrge temperatuuri tõttu kiirgamine) ja «lamp» (valgustusseade). Lähtub lambis hõõguva niidi põhimõttest.
Kasutusnäited
Vanades kodudes kasutati veel hõõglampe, kuid nüüd on need asendatud LED-valgustusega.
Hõõglamp muudab suurema osa elektrist soojuseks, mitte valguseks.
Euroopa Liidus kehtivad piirangud hõõglampide müügile energiatõhususe nõuete tõttu.