ainuke
Ainuke on omadussõna, mis tähistab midagi, mis on ainus oma liigis või kategoorias, millele pole võrdset või asendajat.
Ainuke on omadussõna, mis kirjeldab asja, isikut või nähtust, millest on olemas ainult üks, või mis on oma liigis ainulaadne ja asendamatu. Seda kasutatakse rõhutamaks, et tegemist on ühetaolise või erilise nähtusega, millel puudub konkurent või alternatiiv. Keeles võib ainuke esineda nii omadussõnana (ainuke laps, ainuke võimalus) kui ka määrsõnana (see on ainuke viis). Sõna kannab sageli emotsionaalset varjundit, rõhutades millegi erilisust või asendamatust. Ainuke on seotud kontseptsiooniga uniikaalsusest ja paratamatus.
Etümoloogia
Murre eesti sõnast "ainus" (üks ainuke), millele on lisatud käändelõpp -uke, mis rõhutab millegi väiksust või armastust.
Kasutusnäited
Ta oli ainuke laps oma peres ja sai palju tähelepanu.
See on ainuke võimalus meie plaanide teostamiseks.
Maailmas on vaid ainuke suurem jõgi kui see.