küllus
Küllus on seisund, kus midagi on rohkesti, ülearu või küllaldaselt; rikkalik varustatus või arvukus.
Küllus tähistab rohkust, küllaldust või üleküllust mingist asjast või ressursist. See väljendab olukorda, kus midagi on piisavalt või isegi üle vajaduse, erinevalt puudusest või nappusest. Külluse mõistet kasutatakse nii materiaalse varaga seoses (toiduküllus, rahaline küllus) kui ka abstraktsete asjade kohta (küllus armastust, küllus võimalusi). Majanduses ja ökoloogias viitab küllus ressursside rohkusele, mis võimaldab rahuldada vajadusi ilma piiranguteta. Filosoofilises ja vaimses kontekstis seostub küllus täiusega, harmoonilise heaoluga ja rahuloluga. Eesti rahvakultuuris on küllus olnud oluline väärtus, eriti põllumajandusühiskonnas, kus saagirikas aasta tähendas ellujäämist ja heaolu. Küllusesarv, leinaleib ja muud kombed peegeldavad külluse tähtsust rahvakultuuris.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «küll» (piisavalt, küllalt) koos liitega -us, mis moodustab abstraktseid nimisõnu. Sõnajuur on ühine soome-ugri keeltes.
Kasutusnäited
Laud oli kaetud nii, et silm ei suutnud kogu küllust haarata.
Suvel valitseb aias saagi küllus, talvel aga nappus.
Ta elas külluses ega pidanud millestki puudust tundma.