digitigedik
Digitigedik on lõhe inimeste vahel juurdepääsus digitaalsetele seadmetele, internetile ja digipädevustele. Digitigedik jagab ühiskonda nendeks, kes saavad infotehnoloogiast täiel määral kasu, ja nendeks, kel see võimalus puudub.
Digitigedik ehk digipädevuste lõhe tähistab ebavõrdsust inimeste ja rühmade vahel juurdepääsus infotehnoloogiale ning oskustes seda kasutada. See nähtus jaotub tavaliselt kolmeks tasandiks: tehnilise juurdepääsu lõhe (kellel on arvuti ja internet, kellel mitte), oskuste lõhe (kes oskab tehnoloogiat kasutada, kes mitte) ja kasutegurite lõhe (kes suudab tehnoloogiast reaalset kasu saada, kes mitte). Digitigedik võib tekkida erinevate põhjuste tõttu: majanduslik olukord (seadmed ja internetiühendus on kallid), vanus (eakatel võib olla raskem uut tehnoloogiat omandada), haridus, elukoht (maapiirkondades võib internetiühendus olla kehv) või puue. Eestis on digitigedik aktuaalne teema, kuna riigiteenused liiguvad üha enam digimaailma, mis võib jätta osa elanikest oluliste teenuste kasutamisel kõrvale. Näiteks võivad eakad inimesed, kellel puuduvad digipädevused, kogeda raskusi e-riigi teenuste kasutamisel või tervishoiusüsteemis navigeerimisel. Digitigediku vähendamiseks on loodud erinevaid koolitusprogramme ja toetusmeetmeid, et tagada kõigile võrdne juurdepääs digitaalsetele võimalustele.
Etümoloogia
Tõlkevaste inglise keele terminile digital divide, mis koosneb sõnadest digi (digitaalne) ja gedik (lõhe, kuristik).
Kasutusnäited
Digitigediku vähendamiseks korraldatakse eakatele tasuta arvutikursusi.
Maapiirkondade kehv internetiühendus süvendab digitigedikut linna ja maa vahel.
Pandeemia ajal muutus digitigedik eriti nähtavaks, kui distantsõpe jättis osa lapsi kõrvale.