ainuõigus
Ainuõigus on õiguslik või lepinguline privileeg, mis antakse ühele isikule või organisatsioonile kõigi teiste välistamisega. See on eksklusiivne õigus midagi teha, omada või kasutada.
Ainuõigus on seaduslik või lepinguline korraldus, mille kohaselt on ühel isikul, ettevõttel või organisatsioonil ainuõigus teha mingit tegevust, omada mingit õigust või kasutada mingit ressurssi, samal ajal kui kõik teised on sellest välistatud. Ainuõigused on tavalised autoriõiguste, patentide ja kaubamärkide valdkonnas, kus seadus annab loojale või väljamõtlejale eksklusiivsed õigused oma teosel või leiutisele. Äriühingud saavad omada ainuõiguseid toodete müügile, teenuste osutamisele või ressursside kasutamisele teatud piirkondades. Ainuõigused võivad olla piiritletud ajaliselt (näiteks patendi kehtivusaeg) või piirkonnaliselt (näiteks geograafiline turvaala). Need on oluline majanduslik vahend, mis motiveerib innovatsiooni ja loovust, kuid võivad ka tekitada konkurentsi piiranguid.
Etümoloogia
Eesti liitsõna: ainu (ainult) + õigus (jur. õigus, võimalus), genitiivis ainus, seotud indo-euroopa keeltes sõnaga "one". Õigus tuleneb ladina keelest ius.
Kasutusnäited
Kirjastajale anti ainuõigus selle raamatu avaldamiseks kolmeks aastaks.
Ettevõte omab ainuõigust selle kaubamärgi kasutamisele Eesti turul.
Patendihalduris registreeritud leiutisele on autoril ainuõigus tootmisele ja müügile.