meistrimees
Meistrimees on oma ala oskuslik ja kogenud käsitööline või oskustööline, kes valdab oma kutsealaseid oskusi kõrgel tasemel ja suudab iseseisvalt keerukaid töid teostada.
Meistrimees on oskustöötaja, kes on saavutanud oma erialal kõrge oskustaseme ja kutsesobivuse. Tavaliselt on meistrimeheks saamine seotud kutsehariduse süsteemiga, kus käiakse läbi õpipoisi, kiselli ja meistri tasemed. Meistrimees valdab oma ala teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi põhjalikult ning suudab töid planeerida ja läbi viia iseseisvalt. Meistrimehe ametinimetus on kasutusel paljudes käsitööaladel ja tööstuses: ehitus, puusepatöö, lukkseppatöö, keevitus, elektritöö ja paljud teised erialad. Meistrimees võib omakorda õpetada ja juhendada õpipoisse ning kiselle, edastades neile oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Eestis reguleerib kutseoskuste taset ja tunnustamist kutsekvalifikatsioonide süsteem. Meistrimehe mõistet kasutatakse ka üldisemalt austava määratlusena inimese kohta, kes on saavutanud oma valdkonnas meisterlikkuse taseme, näiteks kunstis, käsitöös või muus valdkonnas. Traditsioonilistes tsunftides oli meistrimees kõrgeim aste, mis andis õiguse oma töökoda pidada ja õpilasi võtta.
Etümoloogia
Liitsõna: meister (keskalam-saksa meister, ladinakeelsest magister 'õpetaja, juht') + mees. Sõna meister võeti eesti keelde saksa keelest, kus see tähistis tsunftisüsteemis kõrgeimat kutseasti.
Kasutusnäited
Maja ehitas kogenud meistrimees, kes oli puusepatööd teinud juba kolmkümmend aastat.
Pärast kutsekeskkooli lõpetamist ja praktika läbimist sai temast pädev meistrimees.
Vana meistrimees õpetas noorele õpipoisile, kuidas õigesti tööriista kasutada.